Otse põhisisu juurde

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Tänane jutt on sellest, kuidas vabade litsentside juures edasikandumisklausel ehk copyleft mõjuvad litsentsivalikut.

 

Mis on copyleft? Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.

 

GNU projekti eesmärk on anda kõigile kasutajatele vabadus GNU tarkvara ümber levitada ja muuta. See nõuab, et kõik, kes programmi levitavad, koos muudatustega või ilma, loovutaksid õiguse seda edaspidi kopeerida ja muuta. Copyleft tagab, et igal kasutajal on vabadus.  Samuti aitab Copyleft programmeerijatel, kes soovivad tasuta tarkvara täiustada, selleks luba saada.
 

GNU üldine avalik litsents kasutab GNU GPL lühendit.

 

Copylefti alternatiivne vorm, GNU Affero General Public License (GNU AGPL), on mõeldud programmidele, mida võidakse serverites kasutada. See tagab, et laiemale avalikkusele kättesaadavate teenuste korraldamisel kasutatud muudetud versioonid avaldatakse lähtekoodina.

 

Mõne (kuid mitte kõigi) GNU teegi puhul kehtib copylefti kompromissvorm, GNU Lesser General Public License (GNU LGPL).


Copyleft - Wikipedia

Allikad:

https://www.gnu.org/copyleft/

https://opensource.com/article/18/1/containers-gpl-and-copyleft

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Omas artiklis räägib autor Eric Raymond sellest, kes ja mis on häkker. Ilmus, et häkker on üks väga tark inimene,  ta kasutab enda oskuseid selleks, et lahendada huvitavaid arvutimaailma probleeme .  Minu jaoks väga huvitav oli see, et eksisteerib üks grupp inimesi, kes ennast valjuhäälselt häkkeriteks nimetavad, kuid nad pole häkkerid. Need on inimesed, kes saavad löögi arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi murdmisest. Tõelised häkkerid nimetavad neid inimesi kräkkeriteks ega taha nendega midagi peale hakata. Tõelised häkkerid arvavad, et kräkkerid on laisad, vastutustundetud ja mitte eriti erksad ning  objekt, et turvalisuse lõhkumine ei tee teist enam häkkerit kui autode juhtmevabaks muutmine teeb teid  autoinseneriks. Kahjuks on paljusid ajakirjanikke ja kirjanikke petetud sellega, et nad kasutavad kreekeritekirjeldamiseks sõna „häkker”; see ärritab tõelisi häkkerid lõppu. Häkkerina aktsepteerimiseks peate käituma nii nagu oleksite ise sellist suhtumist...
Postita kommentaar
Lisateave

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Tänane jutt on kahest nähtust interneti ajaloost ...  IBM International Business Machines ilmus 1924. aastal uue ettevõtte nimena, mis loodi kolme ettevõtte ühinemise tulemusena. Tulevase IBMi lõi Charles Flint 1900. aastal, ettevõte kandis nime International Time Recording ja tegeles kellade tootmisega. 1911. aastal ilmus Computing Tabulating and Recording Company (CTR). Rahvusvaheliste ärimasinate nimetus võeti kasutusele 1917. aastal CTR Kanada haru jaoks. Kuni II maailmasõjani oli IBMi põhitegevuseks perfokaardilehtede tootmine. Siis oli see väga edumeelne ettevõte, mille sissetulekud olid dünaamiliselt kasvavad. Täna International Business Machines (IBM) on ülemaailmne tehnoloogiaettevõte, mis pakub riistvara, tarkvara, pilvepõhiseid teenuseid ja kognitiivset arvutust. TETRIS Tetris on videomäng, mis on ilmunud Moskvas. Vene teadlane Aleksei Pajitnov töötab välja Tetrise esimese versiooni Electronika aastal 1960. Aastal 1985 Tetris kantakse IBM-i arvutisse ja  ta le...
Postita kommentaar
Lisateave

Uus meedia

  Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud Täna mõtisklen natukene ühest meedia komponendist, mille nimi on sotsiaalmeedia, ning kuidas see on mõjutanud oma valdkonda. Sotsiaalmeedia on tänapäevadel asendamata asi. Igaüks kasutab kasvõi ühe suhtlemisportaali (tavaliselt muidugi rohkem). Minu arust, sotsiaalvõrgustikud mõjutasid ja mõjutavad kõige pealt inimeste suhtlemist. Esiteks, nad tegid suhtlemise lihtsamaks. Nüüd sa ei pea kartma või kurvastama, et pole sõbraga ammu näinud, sest sul on imeline võimalus kirjutada ja isegi mitte ainult helistada, vaid teha videokõne e. näha seda sõpra. Arvan, et inimesed on natukene julgemad selles mõttes, et nad ei muretse nii palju, kui on vajadus kaugele ära sõita, sest nende sugulased võivad alati nö „meiega taskus“ olla.  Kuid aga arvan, et sotsiaalmeediat kasutades inimesed unustasid kuidas reaalelus suhelda. Me ei oska nii hästi emotsioone näidata, sest meil on erinevad emojid olemas, me ei oska inimestega väga rääkida, sest oleme ha...
Postita kommentaar
Lisateave