Otse põhisisu juurde

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Tänane jutt on sellest, kuidas vabade litsentside juures edasikandumisklausel ehk copyleft mõjuvad litsentsivalikut.

 

Mis on copyleft? Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.

 

GNU projekti eesmärk on anda kõigile kasutajatele vabadus GNU tarkvara ümber levitada ja muuta. See nõuab, et kõik, kes programmi levitavad, koos muudatustega või ilma, loovutaksid õiguse seda edaspidi kopeerida ja muuta. Copyleft tagab, et igal kasutajal on vabadus.  Samuti aitab Copyleft programmeerijatel, kes soovivad tasuta tarkvara täiustada, selleks luba saada.
 

GNU üldine avalik litsents kasutab GNU GPL lühendit.

 

Copylefti alternatiivne vorm, GNU Affero General Public License (GNU AGPL), on mõeldud programmidele, mida võidakse serverites kasutada. See tagab, et laiemale avalikkusele kättesaadavate teenuste korraldamisel kasutatud muudetud versioonid avaldatakse lähtekoodina.

 

Mõne (kuid mitte kõigi) GNU teegi puhul kehtib copylefti kompromissvorm, GNU Lesser General Public License (GNU LGPL).


Copyleft - Wikipedia

Allikad:

https://www.gnu.org/copyleft/

https://opensource.com/article/18/1/containers-gpl-and-copyleft

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uus meedia

  Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud Täna mõtisklen natukene ühest meedia komponendist, mille nimi on sotsiaalmeedia, ning kuidas see on mõjutanud oma valdkonda. Sotsiaalmeedia on tänapäevadel asendamata asi. Igaüks kasutab kasvõi ühe suhtlemisportaali (tavaliselt muidugi rohkem). Minu arust, sotsiaalvõrgustikud mõjutasid ja mõjutavad kõige pealt inimeste suhtlemist. Esiteks, nad tegid suhtlemise lihtsamaks. Nüüd sa ei pea kartma või kurvastama, et pole sõbraga ammu näinud, sest sul on imeline võimalus kirjutada ja isegi mitte ainult helistada, vaid teha videokõne e. näha seda sõpra. Arvan, et inimesed on natukene julgemad selles mõttes, et nad ei muretse nii palju, kui on vajadus kaugele ära sõita, sest nende sugulased võivad alati nö „meiega taskus“ olla.  Kuid aga arvan, et sotsiaalmeediat kasutades inimesed unustasid kuidas reaalelus suhelda. Me ei oska nii hästi emotsioone näidata, sest meil on erinevad emojid olemas, me ei oska inimestega väga rääkida, sest oleme ha...
Postita kommentaar
Lisateave

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Omas artiklis räägib autor Eric Raymond sellest, kes ja mis on häkker. Ilmus, et häkker on üks väga tark inimene,  ta kasutab enda oskuseid selleks, et lahendada huvitavaid arvutimaailma probleeme .  Minu jaoks väga huvitav oli see, et eksisteerib üks grupp inimesi, kes ennast valjuhäälselt häkkeriteks nimetavad, kuid nad pole häkkerid. Need on inimesed, kes saavad löögi arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi murdmisest. Tõelised häkkerid nimetavad neid inimesi kräkkeriteks ega taha nendega midagi peale hakata. Tõelised häkkerid arvavad, et kräkkerid on laisad, vastutustundetud ja mitte eriti erksad ning  objekt, et turvalisuse lõhkumine ei tee teist enam häkkerit kui autode juhtmevabaks muutmine teeb teid  autoinseneriks. Kahjuks on paljusid ajakirjanikke ja kirjanikke petetud sellega, et nad kasutavad kreekeritekirjeldamiseks sõna „häkker”; see ärritab tõelisi häkkerid lõppu. Häkkerina aktsepteerimiseks peate käituma nii nagu oleksite ise sellist suhtumist...
Postita kommentaar
Lisateave

Noppeid IT ajaloost

 Tänane jutt on IT plaanidest ning ideest, millest asja ei saanud ... 1.  Charles Babbage ja tema diferentsmasin. Charles Babbage (1791-1871) oli inglse matemaatik, inseneer, filoloof ja leituja, kellele omistatakse esimene autimaatne digitaalne arvuti. Ta alustas diferentsmasinaga tegeleda 1822. aastal. Prototüübie osad, millidest mõned on teadusajaloomuuseumis Oxfordis, aitasid välja arendada esimese automaatse kalkulaatori, mis on jäänud lõpetamata. Kalkulaator pidi koostama 25000 mehaanika osast, kaaluma 13,6 tonni ja olema 2,4 meetri kõrgus. Babbage'i diferentsmasin, 1832 2. Charles Babbage ja tema analüütiline arvutusmasin. Peale diferetsmasinat aastal 1834 hakkas Babbage kavandama keerukamat arvutusmasinat, mille nimi on analüütiline masin. Täisauromaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades perforeeetitud kaarte ja see on põhiline erinevus kage masina vahel. Kahjuks, "analüütiline arvutusmasin" ei olnud lõpetatud projekt, see oli pigmeo kogum, millega Cha...
Postita kommentaar
Lisateave