Otse põhisisu juurde

Austa teiste inimeste privaatsust / Respect other people's privacy

Privaatsus ... mis see on?

Privaatsus on enese kehtestamise ja oma identiteedi loomise esmatähtis tingimus, niisiis kuulub see iga inimese fundamentaalsete õiguste hulka.

Valisin just seda teemat, kuna täna on privaatsus eriti tähtis - me kõik kasutame interneti, kus postitame ja jagame teistega meie elu.

Minu jaoks on privaatsus väga tähtis, kuid paljud unustavad sellest mõistmist.

Arvan, et on ülitähtis mäletada piiridest. Igal inimesel on eraelu ja huvitav on see, et iga inimene ise määrab, kus see eraelu algab. Meil kõigil on õigus midagi mitte öelda, midagi mitte näidata ja see ongi privaatsus. 

Kui ma natukene uurisin privaatsuse kohta, olin üllatanud, et Eestis õigus privaatsusele on suurema ohu all. Leidsin ka mõned reeglid privaatsuse kohta: 

  • isikuandmeid ei tohi töödelda seadusliku aluseta või inimese (andmesubjekti) nõusolekuta;
  • isikuandmeid tohib töödelda vaid kindlaksmääratud eesmärgil, milleks need koguti (ja milleks nõusolek anti);
  • ei tohi koguda enam isikuandmeid kui vähim, mida eesmärgi saavutamiseks vaja;
  • isikuandmeid tohib säilitada vaid seni kuni eesmärk seda nõuab;
  • isikuandmeid tuleb hoida turvaliselt ja kaitsta ebaseadusliku töötlemise, ligipääsu ja häkkimise eest;
  • isikuandmete töötleja peab suutma näidata, et peab ülaltoodud põhimõtetest kinni.
  • õigus olla informeeritud isikuandmete töötlemisest ja vastutavast töötlejast;
  • õigus tutvuda enda isikuandmetega ja saada sellest koopia;
  • õigus nõuda enda isikuandmete parandamist või täiendamist, kui need on ebaõiged;
  • õigus nõuda enda isikuandmete kustutamist (nn “õigus olla unustatud”);
  • õigus nõuda andmete ülekandmist teisele teenusepakkujale – alates maist 2018;
  • õigus esitada vastuväiteid ja nõuda otseturunduseks kasutatavate andmete töötlemise lõpetamist;
  • õigus nõuda teatud tingimustel automatiseeritud otsuse asemel, et otsuse teeks inimene.

See on muidugi tore, et sellised juhised eksisteerivad, kuid on see väga kurb, et kellelgi jaoks pole ilmne eraelu olemasolu, et kellelgi jaoks on normaalne teiste inimeste info kasutamine ja eraelu rikkumine. 


https://humanrights.ee/teemad/privaatsus/

https://www.eetika.ee/et/arvutieetika/194463

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Uus meedia

  Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud Täna mõtisklen natukene ühest meedia komponendist, mille nimi on sotsiaalmeedia, ning kuidas see on mõjutanud oma valdkonda. Sotsiaalmeedia on tänapäevadel asendamata asi. Igaüks kasutab kasvõi ühe suhtlemisportaali (tavaliselt muidugi rohkem). Minu arust, sotsiaalvõrgustikud mõjutasid ja mõjutavad kõige pealt inimeste suhtlemist. Esiteks, nad tegid suhtlemise lihtsamaks. Nüüd sa ei pea kartma või kurvastama, et pole sõbraga ammu näinud, sest sul on imeline võimalus kirjutada ja isegi mitte ainult helistada, vaid teha videokõne e. näha seda sõpra. Arvan, et inimesed on natukene julgemad selles mõttes, et nad ei muretse nii palju, kui on vajadus kaugele ära sõita, sest nende sugulased võivad alati nö „meiega taskus“ olla.  Kuid aga arvan, et sotsiaalmeediat kasutades inimesed unustasid kuidas reaalelus suhelda. Me ei oska nii hästi emotsioone näidata, sest meil on erinevad emojid olemas, me ei oska inimestega väga rääkida, sest oleme ha...

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Omas artiklis räägib autor Eric Raymond sellest, kes ja mis on häkker. Ilmus, et häkker on üks väga tark inimene,  ta kasutab enda oskuseid selleks, et lahendada huvitavaid arvutimaailma probleeme .  Minu jaoks väga huvitav oli see, et eksisteerib üks grupp inimesi, kes ennast valjuhäälselt häkkeriteks nimetavad, kuid nad pole häkkerid. Need on inimesed, kes saavad löögi arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi murdmisest. Tõelised häkkerid nimetavad neid inimesi kräkkeriteks ega taha nendega midagi peale hakata. Tõelised häkkerid arvavad, et kräkkerid on laisad, vastutustundetud ja mitte eriti erksad ning  objekt, et turvalisuse lõhkumine ei tee teist enam häkkerit kui autode juhtmevabaks muutmine teeb teid  autoinseneriks. Kahjuks on paljusid ajakirjanikke ja kirjanikke petetud sellega, et nad kasutavad kreekeritekirjeldamiseks sõna „häkker”; see ärritab tõelisi häkkerid lõppu. Häkkerina aktsepteerimiseks peate käituma nii nagu oleksite ise sellist suhtumist...

Noppeid IT ajaloost

 Tänane jutt on IT plaanidest ning ideest, millest asja ei saanud ... 1.  Charles Babbage ja tema diferentsmasin. Charles Babbage (1791-1871) oli inglse matemaatik, inseneer, filoloof ja leituja, kellele omistatakse esimene autimaatne digitaalne arvuti. Ta alustas diferentsmasinaga tegeleda 1822. aastal. Prototüübie osad, millidest mõned on teadusajaloomuuseumis Oxfordis, aitasid välja arendada esimese automaatse kalkulaatori, mis on jäänud lõpetamata. Kalkulaator pidi koostama 25000 mehaanika osast, kaaluma 13,6 tonni ja olema 2,4 meetri kõrgus. Babbage'i diferentsmasin, 1832 2. Charles Babbage ja tema analüütiline arvutusmasin. Peale diferetsmasinat aastal 1834 hakkas Babbage kavandama keerukamat arvutusmasinat, mille nimi on analüütiline masin. Täisauromaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades perforeeetitud kaarte ja see on põhiline erinevus kage masina vahel. Kahjuks, "analüütiline arvutusmasin" ei olnud lõpetatud projekt, see oli pigmeo kogum, millega Cha...