Otse põhisisu juurde

Arendus- ja ärimudelid


Arendusmudel

Kosemudel (Waterfall)

Kosemudelit kasutati selliste ettevõtterakenduste väljatöötamiseks nagu kliendisuhete haldamise (CRM) süsteemid, personalijuhtimissüsteemid (HRMS), tarneahelate juhtimissüsteemid, varude haldamise süsteemid, jaemüügikettide müügipunktide süsteemid jms. Sellist süsteemi kasutati tarkvara arendamisel märkimisväärselt kuni 

2000. aastani.

Kosemudel on lihtne ja hõlpsasti mõistetav ning kasutatav.

Mudeli jäikuse tõttu on seda lihtne hallata - igal etapil on konkreetsed tulemused ja ülevaatusprotsess.

Selles mudelis töödeldakse ja lõpetatakse etappe ükshaaval. Faasid ei kattu.

Mudel sobib hästi väiksemate projektide jaoks, kus nõuded on selgelt määratletud ja väga hästi mõistetavad.

On olemas mõningaid piirkondi, kus jätkuvalt eelistati kosemudelit:

- Mõelgem süsteemile, kus inimese elu on piiril, kus süsteemi rike võib põhjustada ühe või mitu surma. 

- Mõnes riigis võivad sellised äpardused viia vastutusega inimeste vangistamiseni. 

- Mõelgem süsteemile, kus aeg ja raha olid teisejärgulised kaalutlused ja inimeste ohutus oli esimene.

Tänapäeva maailmas on juga mudel asendatud teiste mudelitega, näiteks iteratiivne ja vilgas.

 

Kasutatud allikad:

http://tryqa.com/what-is-waterfall-model-advantages-disadvantages-and-when-to-use-it/#Examples_of_Waterfall_Model



Ärimudel


Pay what you can (PWYC) on mittetulunduslik või mittetulunduslik ärimudel, mis ei sõltu kaupade kehtestatud hindadest, vaid palub klientidel maksta, mida nad enda arvates toote või teenuse jaoks väärt on

Andes ostjatele võimaluse ja vabaduse otsustada, mille eest nad on nõus maksma, võib olla väga edukas, see välistab konservatiivse hinnakujunduse küsimused. Ostjaid köidab asjaolu, et nad ei ole kohustatud toote eest teatud hinda maksma, see välistab kõik esemed, mis põhjustavad kauba tarbija silmis ülehindamise, seejärel saab klient ise otsustada, mida toode tegelikult väärt on.

 

Kasutatud allikad:

https://en.wikipedia.org/wiki/Pay_what_you_can

 

 

 

 

 

 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Uus meedia

  Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud Täna mõtisklen natukene ühest meedia komponendist, mille nimi on sotsiaalmeedia, ning kuidas see on mõjutanud oma valdkonda. Sotsiaalmeedia on tänapäevadel asendamata asi. Igaüks kasutab kasvõi ühe suhtlemisportaali (tavaliselt muidugi rohkem). Minu arust, sotsiaalvõrgustikud mõjutasid ja mõjutavad kõige pealt inimeste suhtlemist. Esiteks, nad tegid suhtlemise lihtsamaks. Nüüd sa ei pea kartma või kurvastama, et pole sõbraga ammu näinud, sest sul on imeline võimalus kirjutada ja isegi mitte ainult helistada, vaid teha videokõne e. näha seda sõpra. Arvan, et inimesed on natukene julgemad selles mõttes, et nad ei muretse nii palju, kui on vajadus kaugele ära sõita, sest nende sugulased võivad alati nö „meiega taskus“ olla.  Kuid aga arvan, et sotsiaalmeediat kasutades inimesed unustasid kuidas reaalelus suhelda. Me ei oska nii hästi emotsioone näidata, sest meil on erinevad emojid olemas, me ei oska inimestega väga rääkida, sest oleme ha...

Noppeid IT ajaloost

 Tänane jutt on IT plaanidest ning ideest, millest asja ei saanud ... 1.  Charles Babbage ja tema diferentsmasin. Charles Babbage (1791-1871) oli inglse matemaatik, inseneer, filoloof ja leituja, kellele omistatakse esimene autimaatne digitaalne arvuti. Ta alustas diferentsmasinaga tegeleda 1822. aastal. Prototüübie osad, millidest mõned on teadusajaloomuuseumis Oxfordis, aitasid välja arendada esimese automaatse kalkulaatori, mis on jäänud lõpetamata. Kalkulaator pidi koostama 25000 mehaanika osast, kaaluma 13,6 tonni ja olema 2,4 meetri kõrgus. Babbage'i diferentsmasin, 1832 2. Charles Babbage ja tema analüütiline arvutusmasin. Peale diferetsmasinat aastal 1834 hakkas Babbage kavandama keerukamat arvutusmasinat, mille nimi on analüütiline masin. Täisauromaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades perforeeetitud kaarte ja see on põhiline erinevus kage masina vahel. Kahjuks, "analüütiline arvutusmasin" ei olnud lõpetatud projekt, see oli pigmeo kogum, millega Cha...

IT juhtimine ja riskihaldus

Mark Zuckerberg    Mark Elliot Zuckerberg on Ameerika Ühendriikide ettevõtja, Facebooki kaasasutaja koos Harvardi kaastudengite Dustin Moskovitzi, Eduardo Saverini ja Chris Hughesiga. Zuckerberg on Facebooki tegevjuht ja juhatuse esimees. Ta omab ettevõttes 24-protsendilist osalust.  Zuckerbergil tekkis huvi arvutite vastu juba varajases eas; umbes 12-aastaselt kasutas ta Atari BASIC-i sõnumiprogrammi loomiseks, mille ta nimetas "Zucknet". Tema vanemad palkasid eraarvutiõpetaja David Newmani kord nädalas majja ja töötama Zuckerbergiga. Hiljem õppis Zuckerberg New Hampshire'is eksklusiivses ettevalmistuskoolis Phillips Exeteri akadeemias. Seal näitas ta vehklemises annet, saades kooli meeskonna kapteniks. Ta paistis silma ka kirjanduses, pälvides klassiku diplomi. Pärast Exeteri lõpetamist 2002. aastal astus Zuckerberg Harvardi ülikooli. Pärast teist aastat lõpetas Zuckerberg ülikooli, et pühenduda täiskohaga oma uuele ettevõttele Facebook.  Zuckerberg ja tema sõbrad ...