Otse põhisisu juurde

IT juhtimine ja riskihaldus


Mark Zuckerberg  

Mark Elliot Zuckerberg on Ameerika Ühendriikide ettevõtja, Facebooki kaasasutaja koos Harvardi kaastudengite Dustin Moskovitzi, Eduardo Saverini ja Chris Hughesiga. Zuckerberg on Facebooki tegevjuht ja juhatuse esimees. Ta omab ettevõttes 24-protsendilist osalust. Zuckerbergil tekkis huvi arvutite vastu juba varajases eas; umbes 12-aastaselt kasutas ta Atari BASIC-i sõnumiprogrammi loomiseks, mille ta nimetas "Zucknet". Tema vanemad palkasid eraarvutiõpetaja David Newmani kord nädalas majja ja töötama Zuckerbergiga. Hiljem õppis Zuckerberg New Hampshire'is eksklusiivses ettevalmistuskoolis Phillips Exeteri akadeemias. Seal näitas ta vehklemises annet, saades kooli meeskonna kapteniks. Ta paistis silma ka kirjanduses, pälvides klassiku diplomi. Pärast Exeteri lõpetamist 2002. aastal astus Zuckerberg Harvardi ülikooli. Pärast teist aastat lõpetas Zuckerberg ülikooli, et pühenduda täiskohaga oma uuele ettevõttele Facebook. Zuckerberg ja tema sõbrad Dustin Moskovitz, Chris Hughes ja Eduardo Saverin lõid Facebooki, saidi, mis võimaldas kasutajatel luua oma profiile, üles laadida fotosid ja suhelda teiste kasutajatega. Rühm jooksis saidi Harvardi ülikooli ühiselamutoast välja kuni 2004. aasta juunini. Sel aastal loobus Zuckerberg ülikoolist ja kolis ettevõtte Californiasse Palo Altosse. 2004. aasta lõpuks oli Facebookil 1 miljon kasutajat.

Mark Zuckerberg – Vikipeedia



Elon Musk

Elon Reeve Musk on Lõuna-Aafrika päritolu Ameerika Ühendriikide ärimagnaat, insener, leiutaja ja investor. Ta on SpaceX-i asutaja, tegevjuht ja tehnoloogiajuht; Tesla, Inc. kaasasutaja, tegevjuht ja tootearhitekt; SolarCity esimees ja OpenAI kaasesimees. Samuti on ta majandusüksuste Zip2 ja PayPal kaasasutaja. 12-aastaselt lõi ta videomängu ja müüs selle arvutiajakirjale. Musk käis Ontario linnas Kingstonis Queeni ülikoolis ja 1992. aastal siirdus ta Philadelphiasse Pennsylvania ülikooli, kus ta omandas 1997. aastal bakalaureusekraadi füüsikas ja majanduses. 1995. aastal asutas ta ettevõtte Zip2, mis pakkus veebilehtedele kaarte ja ärikatalooge. 1999. aastal ostis arvutitootja Compaq Zip2 307 miljoni dollari eest ja seejärel asutas Musk veebipõhise finantsteenuste ettevõtte X.com, millest hiljem sai PayPal, mis spetsialiseerus raha ülekandmisele veebis. Veebioksjon eBay ostis PayPali 2002. aastal 1,5 miljardi dollari eest. Musk oli juba ammu elektriautode võimaluste vastu huvi tundnud ja 2004. aastal sai temast Tesla Motorsi üks suuremaid rahastajaid.

Elon Musk – Vikipeedia



Kasutatud allikad:

https://www.biography.com/business-figure/mark-zuckerberg

https://www.britannica.com/biography/Elon-Musk


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uus meedia

  Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud Täna mõtisklen natukene ühest meedia komponendist, mille nimi on sotsiaalmeedia, ning kuidas see on mõjutanud oma valdkonda. Sotsiaalmeedia on tänapäevadel asendamata asi. Igaüks kasutab kasvõi ühe suhtlemisportaali (tavaliselt muidugi rohkem). Minu arust, sotsiaalvõrgustikud mõjutasid ja mõjutavad kõige pealt inimeste suhtlemist. Esiteks, nad tegid suhtlemise lihtsamaks. Nüüd sa ei pea kartma või kurvastama, et pole sõbraga ammu näinud, sest sul on imeline võimalus kirjutada ja isegi mitte ainult helistada, vaid teha videokõne e. näha seda sõpra. Arvan, et inimesed on natukene julgemad selles mõttes, et nad ei muretse nii palju, kui on vajadus kaugele ära sõita, sest nende sugulased võivad alati nö „meiega taskus“ olla.  Kuid aga arvan, et sotsiaalmeediat kasutades inimesed unustasid kuidas reaalelus suhelda. Me ei oska nii hästi emotsioone näidata, sest meil on erinevad emojid olemas, me ei oska inimestega väga rääkida, sest oleme ha...
Postita kommentaar
Lisateave

Noppeid IT ajaloost

 Tänane jutt on IT plaanidest ning ideest, millest asja ei saanud ... 1.  Charles Babbage ja tema diferentsmasin. Charles Babbage (1791-1871) oli inglse matemaatik, inseneer, filoloof ja leituja, kellele omistatakse esimene autimaatne digitaalne arvuti. Ta alustas diferentsmasinaga tegeleda 1822. aastal. Prototüübie osad, millidest mõned on teadusajaloomuuseumis Oxfordis, aitasid välja arendada esimese automaatse kalkulaatori, mis on jäänud lõpetamata. Kalkulaator pidi koostama 25000 mehaanika osast, kaaluma 13,6 tonni ja olema 2,4 meetri kõrgus. Babbage'i diferentsmasin, 1832 2. Charles Babbage ja tema analüütiline arvutusmasin. Peale diferetsmasinat aastal 1834 hakkas Babbage kavandama keerukamat arvutusmasinat, mille nimi on analüütiline masin. Täisauromaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades perforeeetitud kaarte ja see on põhiline erinevus kage masina vahel. Kahjuks, "analüütiline arvutusmasin" ei olnud lõpetatud projekt, see oli pigmeo kogum, millega Cha...
Postita kommentaar
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis .. Minu jaoks üks väga mugav veebiportaal on äpp, mille nimetus on Telegram. Esialgu käivitati see iOS-i  jaoks 14. augustil 2013 Venemaal ja praegu asub see Dubais. Kasutan mitu kohti, kus suhtlen inimestega ning Telegram on parim. Põhjus on selles, kuivõrd kõik on  seal läbi mõeldud: kasutaja saab chattidest erinevad kategooriad, kasutaja saab otsida mingi sümboli või  sõne järgi konkreetse sõnumi, kasutaja saab välja lülitada kõik „notifications“, kasutaja saab muuta disaini endale mugavaks,  kasutaja saab saata sõnumi pannes konkreetse aega (nt teha nii, et sõnum läks teisele  inimesele mitte kohe, aga homme kell 8:00), kasutaja saab saata „voice and video“ sõnumit jne. Ma  raudselt midagi unustasin, aga ausalt võin öelda, et Telegram on mu jaoks üks väga positiivne näide  veebist.   Negatiivne näide on aga näiteks eesti.ee. Arvan, et see on nii tähtis koht, kus peab kogu meie info  le...
Postita kommentaar
Lisateave