Otse põhisisu juurde

Teistmoodi IT

 Ekraanilugejad ja kõnesüntesaatorid ...

 

Kuna minu arvates on nägemisprobleem väga tihti asi, otsustasin natukene rohkem uurida just selle kohta, kuidas mugavaks oma tööd teha, kui sa vaegnägamise tõttu tavaarvutiga hakkama ei saa ...       
Ekraanilugejad on tarkvaraprogrammid, mis võimaldavad pimedatel või nägemispuudega kasutajatel lugeda arvutiekraanil kuvatavat teksti kõnesüntesaatori või punktkirjaekraaniga. Ekraanilugeja on liides arvuti operatsioonisüsteemi, selle rakenduste ja kasutaja vahel. Kasutaja saadab käsud, vajutades arvutiklaviatuuril või punktkirjaekraanil erinevaid klahvikombinatsioone, et õpetada kõnesüntesaatorit, mida öelda ja rääkida, kui arvutiekraanil toimuvad muudatused. 
Käsu abil saab süntesaator käskida sõna lugeda või kirjutada, lugeda rida või täisekraanil teksti, leida ekraanilt tekstistringi, teatada arvuti kursori või fokuseeritud üksuse asukoht jne. Lisaks võimaldab see kasutajatel teha täpsemaid funktsioone, nagu kindla värviga kuvatud teksti leidmine, ekraani ettemääratud osade nõudmisel lugemine, esiletõstetud teksti lugemine ja aktiivse valiku tuvastamine menüüs. Kasutajad võivad õigekirjakontrolli kasutada ka tekstitöötluses või lugeda arvutilehe lahtrid ekraanilugejaga.

Ekraanilugejaid saab praegu kasutada personaalarvutites, kus töötab Linux, Windows ja Mac, IOS, Android ja palju muud. Igal ekraanilugejal on erinev käsustruktuur ja enamik neist toetab mitmesuguseid kõnesüntesaatoreid. Hinnad ulatuvad tasuta kuni 1200 dollarini.

Tuntud ekraanilugejad:

§  BRITTLY

§  CakeTalking

§  CDesk Compass

§  COBRA

§  Dolphin Guide

§  Eye-Pal Ace

§  iMax for Mac

§  JAWS for Windows

§  NVDA

§  Orca

§  Speakup

§  System Access

§  Thunder Free

§  VoiceOver

§  ZoomText Fusion

 

Kõnesüntesaatorid on tekst-kõneks süsteemid, mida kasutatakse arvutitega. See võib olla arvutisse sisestatud kaart, kaabli abil arvuti külge kinnitatud karp või arvuti helikaardiga töötav tarkvara. Kõnesüntesaatorid on programmeeritud sisaldama kõiki keele foneeme ja grammatilisi reegleid, mis võimaldab sõnu õigesti hääldada, kuigi nimed ja liitsõnad võivad tekitada probleeme, kuna need sisaldavad sageli ebatavalisi kirjaviise ja tähekombinatsioone. Mõni sünteetiline kõne kõlab robotlikult; üha rohkem uusi tooteid kõlab aga peaaegu inimlikult. Hinnad jäävad vahemikku umbes 150 kuni 1000 dollarit ning ekraanilugeja ostmisel on tavapäraselt kaasas tarkvara süntesaatorid.

Tuntud kõnesüntesaatorid:

§  DECtalk USB

§  Elpquence

§  Microsoft Speech Engine

§  TexTALK for Windows

§  TripleTalk USB


Kasutatud allikad:

https://www.afb.org/blindness-and-low-vision/using-technology/assistive-technology-products/screen-readers

 

 

 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Uus meedia

  Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud Täna mõtisklen natukene ühest meedia komponendist, mille nimi on sotsiaalmeedia, ning kuidas see on mõjutanud oma valdkonda. Sotsiaalmeedia on tänapäevadel asendamata asi. Igaüks kasutab kasvõi ühe suhtlemisportaali (tavaliselt muidugi rohkem). Minu arust, sotsiaalvõrgustikud mõjutasid ja mõjutavad kõige pealt inimeste suhtlemist. Esiteks, nad tegid suhtlemise lihtsamaks. Nüüd sa ei pea kartma või kurvastama, et pole sõbraga ammu näinud, sest sul on imeline võimalus kirjutada ja isegi mitte ainult helistada, vaid teha videokõne e. näha seda sõpra. Arvan, et inimesed on natukene julgemad selles mõttes, et nad ei muretse nii palju, kui on vajadus kaugele ära sõita, sest nende sugulased võivad alati nö „meiega taskus“ olla.  Kuid aga arvan, et sotsiaalmeediat kasutades inimesed unustasid kuidas reaalelus suhelda. Me ei oska nii hästi emotsioone näidata, sest meil on erinevad emojid olemas, me ei oska inimestega väga rääkida, sest oleme ha...

Noppeid IT ajaloost

 Tänane jutt on IT plaanidest ning ideest, millest asja ei saanud ... 1.  Charles Babbage ja tema diferentsmasin. Charles Babbage (1791-1871) oli inglse matemaatik, inseneer, filoloof ja leituja, kellele omistatakse esimene autimaatne digitaalne arvuti. Ta alustas diferentsmasinaga tegeleda 1822. aastal. Prototüübie osad, millidest mõned on teadusajaloomuuseumis Oxfordis, aitasid välja arendada esimese automaatse kalkulaatori, mis on jäänud lõpetamata. Kalkulaator pidi koostama 25000 mehaanika osast, kaaluma 13,6 tonni ja olema 2,4 meetri kõrgus. Babbage'i diferentsmasin, 1832 2. Charles Babbage ja tema analüütiline arvutusmasin. Peale diferetsmasinat aastal 1834 hakkas Babbage kavandama keerukamat arvutusmasinat, mille nimi on analüütiline masin. Täisauromaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades perforeeetitud kaarte ja see on põhiline erinevus kage masina vahel. Kahjuks, "analüütiline arvutusmasin" ei olnud lõpetatud projekt, see oli pigmeo kogum, millega Cha...

IT juhtimine ja riskihaldus

Mark Zuckerberg    Mark Elliot Zuckerberg on Ameerika Ühendriikide ettevõtja, Facebooki kaasasutaja koos Harvardi kaastudengite Dustin Moskovitzi, Eduardo Saverini ja Chris Hughesiga. Zuckerberg on Facebooki tegevjuht ja juhatuse esimees. Ta omab ettevõttes 24-protsendilist osalust.  Zuckerbergil tekkis huvi arvutite vastu juba varajases eas; umbes 12-aastaselt kasutas ta Atari BASIC-i sõnumiprogrammi loomiseks, mille ta nimetas "Zucknet". Tema vanemad palkasid eraarvutiõpetaja David Newmani kord nädalas majja ja töötama Zuckerbergiga. Hiljem õppis Zuckerberg New Hampshire'is eksklusiivses ettevalmistuskoolis Phillips Exeteri akadeemias. Seal näitas ta vehklemises annet, saades kooli meeskonna kapteniks. Ta paistis silma ka kirjanduses, pälvides klassiku diplomi. Pärast Exeteri lõpetamist 2002. aastal astus Zuckerberg Harvardi ülikooli. Pärast teist aastat lõpetas Zuckerberg ülikooli, et pühenduda täiskohaga oma uuele ettevõttele Facebook.  Zuckerberg ja tema sõbrad ...