IT eetilised, sotsiaalsed ja proffesionaalsed aspektid

  Mis on trollimine?  Trollimine on määratletud kui ebakõla tekitamine Internetis, alustades tülisid või häirides inimesi, postitades veebikogukonda põletikulisi või teemaväliseid teateid. Põhimõtteliselt on sotsiaalmeedia troll see, kes ütleb tahtlikult midagi vastuolulist, et teistest kasutajatest välja tõusta. Veebitrollimine on eksisteerinud nii kaua kui Internet on olemas. Selle termini varasemat teadaolevat kasutust võib otsida 1990. aastatest varajastel veebipõhistel teadetetahvlitel Kuidas aru saada, et tegemist on trollimisega?  On paar fakte, mis n äitavad trollimise: 1.       Teemavälised märkused 2.       Tõendite tunnistamisest keeldumine 3.       Teadmatus 4.       Piltide või meemide kasutamine 5.       Alandav toon    Kuidas tegeleda trollidega? Trolli täieliku inoreerimise korral pettuvad nad tõenäoliselt ja lähevad kuskile mujale internetti.  Ükskõik kui halvasti nad ka ei käituks, pidage meeles, et need inimesed veedavad lugematuid ebaproduktiivseid tunde inimeste hu

  Ekraanilugejad ja kõnesüntesaatorid ...   Kuna minu arvates on nägemisprobleem väga tihti asi, otsustasin natukene rohkem uurida just selle kohta, kuidas mugavaks oma tööd teha, kui sa vaegnägamise tõttu tavaarvutiga hakkama ei saa ...        Ekraanilugejad  on tarkvaraprogrammid, mis võimaldavad pimedatel või nägemispuudega   kasutajatel lugeda arvutiekraanil kuvatavat teksti kõnesüntesaatori või punktkirjaekraaniga. Ekraanilugeja on liides arvuti operatsioonisüsteemi, selle rakenduste ja kasutaja vahel. Kasutaja saadab käsud, vajutades arvutiklaviatuuril või punktkirjaekraanil erinevaid klahvikombinatsioone, et õpetada kõnesüntesaatorit, mida öelda ja rääkida, kui arvutiekraanil toimuvad muudatused.   Käsu abil saab süntesaator käskida sõna lugeda või kirjutada, lugeda rida või täisekraanil teksti, leida ekraanilt tekstistringi, teatada arvuti kursori või fokuseeritud üksuse asukoht jne. Lisaks võimaldab see kasutajatel teha täpsemaid funktsioone, nagu kindla värviga kuvatud teksti

Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis .. Minu jaoks üks väga mugav veebiportaal on äpp, mille nimetus on Telegram. Esialgu käivitati see iOS-i  jaoks 14. augustil 2013 Venemaal ja praegu asub see Dubais. Kasutan mitu kohti, kus suhtlen inimestega ning Telegram on parim. Põhjus on selles, kuivõrd kõik on  seal läbi mõeldud: kasutaja saab chattidest erinevad kategooriad, kasutaja saab otsida mingi sümboli või  sõne järgi konkreetse sõnumi, kasutaja saab välja lülitada kõik „notifications“, kasutaja saab muuta disaini endale mugavaks,  kasutaja saab saata sõnumi pannes konkreetse aega (nt teha nii, et sõnum läks teisele  inimesele mitte kohe, aga homme kell 8:00), kasutaja saab saata „voice and video“ sõnumit jne. Ma  raudselt midagi unustasin, aga ausalt võin öelda, et Telegram on mu jaoks üks väga positiivne näide  veebist.   Negatiivne näide on aga näiteks eesti.ee. Arvan, et see on nii tähtis koht, kus peab kogu meie info  leiduma, kuid leida on üliraske. Ma tihti vaja

Arendusmudel Kosemudel (Waterfall) Kosemudelit  kasutati selliste ettevõtterakenduste väljatöötamiseks nagu kliendisuhete haldamise ( CRM ) süsteemid, personalijuhtimissüsteemid ( HRMS ), tarneahelate juhtimissüsteemid, varude haldamise süsteemid, jaemüügikettide müügipunktide süsteemid jms. Sellist  süsteemi  kasutati tarkvara arendamisel märkimisväärselt kuni  2000.  a astani. Kosemudel on lihtne ja hõlpsasti mõistetav ning kasutatav. Mudeli jäikuse tõttu on seda lihtne hallata - igal etapil on konkreetsed tulemused ja ülevaatusprotsess. Selles mudelis töödeldakse ja lõpetatakse etappe ükshaaval. Faasid ei kattu. Mudel sobib hästi väiksemate projektide jaoks, kus nõuded on selgelt määratletud ja väga hästi mõistetavad. On olemas mõningaid piirkondi, kus jätkuvalt eelistati kosemudelit: -   Mõelgem süsteemile, kus inimese elu on piiril, kus süsteemi rike võib põhjustada ühe või mitu surma.  -   Mõnes riigis võivad sellised äpardused viia vastutusega inimeste vangistamiseni.  -   Mõelg

Omas artiklis räägib autor Eric Raymond sellest, kes ja mis on häkker. Ilmus, et häkker on üks väga tark inimene,  ta kasutab enda oskuseid selleks, et lahendada huvitavaid arvutimaailma probleeme .  Minu jaoks väga huvitav oli see, et eksisteerib üks grupp inimesi, kes ennast valjuhäälselt häkkeriteks nimetavad, kuid nad pole häkkerid. Need on inimesed, kes saavad löögi arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi murdmisest. Tõelised häkkerid nimetavad neid inimesi kräkkeriteks ega taha nendega midagi peale hakata. Tõelised häkkerid arvavad, et kräkkerid on laisad, vastutustundetud ja mitte eriti erksad ning  objekt, et turvalisuse lõhkumine ei tee teist enam häkkerit kui autode juhtmevabaks muutmine teeb teid  autoinseneriks. Kahjuks on paljusid ajakirjanikke ja kirjanikke petetud sellega, et nad kasutavad kreekeritekirjeldamiseks sõna „häkker”; see ärritab tõelisi häkkerid lõppu. Häkkerina aktsepteerimiseks peate käituma nii nagu oleksite ise sellist suhtumist. Sa ei pea häkkeri

Mark Zuckerberg    Mark Elliot Zuckerberg on Ameerika Ühendriikide ettevõtja, Facebooki kaasasutaja koos Harvardi kaastudengite Dustin Moskovitzi, Eduardo Saverini ja Chris Hughesiga. Zuckerberg on Facebooki tegevjuht ja juhatuse esimees. Ta omab ettevõttes 24-protsendilist osalust.  Zuckerbergil tekkis huvi arvutite vastu juba varajases eas; umbes 12-aastaselt kasutas ta Atari BASIC-i sõnumiprogrammi loomiseks, mille ta nimetas "Zucknet". Tema vanemad palkasid eraarvutiõpetaja David Newmani kord nädalas majja ja töötama Zuckerbergiga. Hiljem õppis Zuckerberg New Hampshire'is eksklusiivses ettevalmistuskoolis Phillips Exeteri akadeemias. Seal näitas ta vehklemises annet, saades kooli meeskonna kapteniks. Ta paistis silma ka kirjanduses, pälvides klassiku diplomi. Pärast Exeteri lõpetamist 2002. aastal astus Zuckerberg Harvardi ülikooli. Pärast teist aastat lõpetas Zuckerberg ülikooli, et pühenduda täiskohaga oma uuele ettevõttele Facebook.  Zuckerberg ja tema sõbrad Dusti